Por: Marciano Ramos Moreira*
Bangladex ki faze pruposta pa fika ta selebradu Dia Internasional di Lingua Maternu. Konferensia Jeral di UNESCO di 1999 aprova es pruposta. Mundu komesa ta selebra es Dia na 2000.
UNESCO ta akridita na inpurtansia di diversidadi kultural i linguistiku pa sosiedadis sustentavel. Na anbitu di ses tarefa en prol di pas, UNESCO ta luta pa prezerva diversidadi kultural i linguistiku pa favorese toleransia i rispetu entri pesoas.
Sosiedadis multilingi i multikultural ta izisti atraves di ses linguas pabia linguas ta transmiti i prezerva kulturas i kunhesimentus tradisional di forma sustentavel.
Diversidadi linguistiku sa ta kore kada bes mas prigu pabia mas i mas linguas sa ta more.
Na mundu interu, 40 na kada 100 kriansa ka ta nxinadu na lingua ki es ta papia o ntende. Filismenti, idukason multilingi sa ta ganha terenu trokadu kresenti ntendimentu di se inpurtansia (sobritudu na primerus anu di skolaridadi) i trokadu mas sforsu pa prumuson di idukason multilingi.
Selebrasons di 2025
Anu di 2025 e 25º aniversariu di Dia Internasional di Lingua Maternu. Es jubileu di prata signifika un kuartu di sekulu di luta npenhadu pa prezerva diversidadi linguistiku i prumove uzu di linguas maternu. Es aniversariu spesial e un bon oportunidadi pa pensa sobri susesus, rinova konprumisus i distaka papel vital di prezervason linguistiku na pruteson di patrimoniu kultural, midjoria di susesu skolar i kriason di sosiedadis mas pasifiku i sustentavel.
Sedi di UNESCO sa ta organiza un atividadi mundial ku lema “Linguas e inpurtanti: Selebrason di Jubileu di Prata di Dia Internasional di Lingua Maternu” pa sublinha urjensia di aselera prugresu na diversidadi linguistiku pa un mundu mas inkluzivu i mas sustentavel ti 2030.
Fonti: https://tinyurl.com/r3r3aaez tradutor di ingles: Marciano Ramos Moreira
